Taasleitud kirg fotograafia vastu

Kui ma alustasin tõsisemalt pildistamisega, käisin ma oma esimese peegelkaamera Canon EOS 350d-ga pidevalt Tallinna vanalinnas pildistamas. Otsisin uusi nurki, pildistasin inimesi, maju, kõike mis teepeale jäi. See pisike kaamera koos 50mm f1,8 toruga oli mul pidevalt kaasas. Ajapikku muutus aga fotograafiahuvi aina tõsisemaks, pildistamine juba tööks ja sellega kaasnes ka tehnikapargi pidev uuendamine ning parendamine. Mingil hetkel ei kandnud ma enam kaamerat pidevalt kaasas kuna nii kere ise kui objektiivid olid nõnda suured ja rasked, et võtsin need kaasa ainult juhul kui läksin tööle. Igapäevaseid pilte jäi aina vähemaks ning pildistamine muutus rutiinseks.

Nii otsustasin kolm aastat tagasi otsida endale mõnd väikest, aga korraliku kvaliteediga kaamerat, mida saaks pidevalt kaasas kanda ning avastada taas see enda ümber oleva elu jäädvustamine. Katsetused esimese generatsiooni Canon EOS M-iga kandsid küll esmapilgul vilja, kuid mõned puudused ei lasknud lõpuni selle süsteemi peale jääda. Küll aga läks teise katsega õnneks. Üks tuttav fotograaf pani müüki oma pea uue Fujifilm X100s kaamera. Esialgu pikalt peegelkaameraga pildistanud fotograafi jaoks harjumatu kaamera aga oli aga täpselt see, mida olin otsinud. Piisavalt pisike, et talvel jope taskusse panna, suvel aga paelaga kaasas kanda. Samas aga suurepärase pildikvaliteediga, et hea pilt ei jäänud kaamera võimekuse taha. Kindlasti polnud X100s veatu, oma pisikese ekraani ja pisut aeglase autofookusega tuli alguses ära harjuda. Lisaks ka internetist lugeda õpetusi, kuidas ikka X-Trans sensori RAW faile korralikult töödelda, kuid X-faktor oli selles kaameras olemas, mistõttu ka leidis see ka koha mu pideva kaaslasena.

Pisikese kuid natukene piirava X100s-i kõrvale tekkisid varsti aga juba vahetatavate objektiividega kaamera ning esimesed objektiivid ning aina rohkem hakkasin ka selle pisikese kaameraga tööd tegema. Fujifilmi kaamerates on täiskaadri asemel kasutusel väiksemad crop-sensorid ning sellega seoses on kindlasti täiskaader kaameratel teatavad eelised Fuji süsteemi ees. Samas pole aga ükski suure sensoriga süsteem nõnda kompaktne. See väikeste kaamerate seeria on leidnud minu hinnangul parima vormi ja sisu kompromissi, mille käigus on suudetud luua väga head pildikvaliteeti pakkuvad kaamerad ning objektiivid, mis on samas piisavalt väikesed, et neid saab ilma liigse pingutuseta pidevalt kaasas kanda. Minu jaoks on just eelmainitu see Fujifilmi X-faktor, mis mind on sidunud selle süsteemiga ja aidanud mul leida taas kire fotograafia vastu.